Tagasi
Sakslased soovivad Kreekale Marshalli plaani (9)
Kaks prominentset sakslast, nende hulgas riigi tööstusliidu juht, tõstatasid uue Marshalli plaani käivitamise idee, et puhuda eluõhku Kreeka majandusse.
Meeste nägemuses tähendaks plaan nii era- kui riiklikke investeeringuid.
Saksamaa tööstuse konföderatsiooni BDI president Hans-Peter Keitel ütles, et Kreeka elanikkond vajab lisaks kõikidele ohvritele, mida neilt abiraha tingimusena nõuti, ka «uue tuleviku» väljavaadet.
Ta ütles, et Saksa investorid olesid nõus panema raha praktilistesse projektidesse, et majandust elavdada. Ta lisas, et enne seda peaks Kreeka looma usaldusväärse õigusliku raamistiku, et nende investeeringud oleksid kaitstud.
Sellesama Marshalli plaani idee – viitega USA finantseeritud programmile, mis elustas Euroopa majandused pärast Teist maailmasõda – käis välja ka endine Saksa asevälisminister Werner Hoyer, kes on just asunud Euroopa Investeerimispanga (EIB) presidendi ametikohale.
«Kreeka vajab oma vältimatu säästuprogrammi kõrvale Marshalli plaani,» ütles ta ärilehele Handelsblattile antud intervjuus. «Üksnes siis suudavad nad oma riigi struktuurid uuesti üles ehitada, alt ülespoole.»
Keitel ütles, et Saksa töösturid ja Kreeka valitsus on arutanud Marshalli plaani ideed juba rohkem kui aasta aega. Ta selgitas, et plaan tähendaks «abi omaabi eest».
«Ma ei üritagi varjata tõsiasja, et Saksa tööstus on [Kreeka] reaktsioonides mõnevõrra pettunud,» ütles ta raadiointervjuus. «Nendest konkreetsetest vastukajadest, mis me seni Kreekast saanud oleme, ei piisa, et koos midagi saavutada.»
Ta ütles, et Ateena peab ehitama üles korraliku kinnistusameti, samuti efektiivse ja läbipaistva maksuhalduse, et tagada välisinvestoritele vajalik kindlustunne.
«Meil õnnestus nüüd Kreeka veest välja tõmmata, kus nad ei ujunud, vaid kahlasid,» ütles ta. «Nüüd on küsimus selles, kas Kreeka tegelikult tahab ujuma õppida.»
«Me oleme valmis Kreekasse investeerima – ka ekspordiprojektidesse – kui Kreeka loob vajalikud eeltingimused. See ettepanek on juba tükk aega laual olnud. Me oleme käinud seal mitu korda ja nüüd me ootame, et Kreeka võtaks seda tõsiselt.»
Hoyeri sõnutsi on Euroopa Investeerimispangal olemas ressursid, mida saaks investeerida Kreeka infrastruktuuri ja millega võiks toetada panku, et taaselustada laenuandmine.
«On projekte, mis lausa karjuvad rakendamise järele,» ütles ta, viidates muuhulhas maanteede ehitamise vajadusele. EIB, mis andis Kreekale mullu 2 miljardit eurot laenuraha, teeb parasjagu tööd pankade laenuandmise eriprogrammiga ning peab pakilisi läbirääkimisi Euroopa Komisjoniga infrastruktuuri kulutuste üle.
Kui Hoyer rõhutas ühtlasi, et Kreeka peab ise oma taastumisprogrammi eest vastutuse võtma.
«Me ei tohi jätta muljet, et Kreeka on välismaise järelevalve all. Seda enam, et alati on ju sakslased või teised põhjaeurooplased need, kes Kreekas halbu sõnumeid kuulutavad,» ütles ta.
Copyright The Financial Times Limited 2012
Kommenteeri
Prindi
Saada sõbrale
