Vaidlus maksuametiga kahandab Lihula valla tulusid

Juulis laekus Lihula vallale üksikisiku tulumaksu 16 protsenti vähem kui mullu samal kuul. Veebruaris oli tulumaksu laekumine koguni 78 protsenti aastatagusest väiksem.

«Meile on ebaselge, miks veebruaris jäi üle miljoni krooni tulumaksu laekumata,» rääkis Jürman. «Maksuameti väitel jäi laekumata seetõttu, et oleme saanud ettemaksu 2008. aastal. Enda andmetel pole me seda aga saanud.»

«Samas väidetakse suusõnaliselt, et 2007. aasta kohustused maksti 2008. aastal ära ja ei olnud tegemist ettemaksuga, aga praegu arvestuses kajastub teisiti,» lisas ta.

Jürman on enda sõnul ka rahandusministeeriumist küsinud, miks veebruaris vähem tulumaksu laekus, aga selget vastust pole saanud.

«Nüüd on kokku lepitud, et augusti teisel nädalal lähen maksuametisse kohale, et selgust tuua,» lausus Jürman.

Valla majanduslik olukord on tema sõnul praegu keeruline, sest käib investeeringute lõpetamine ja ehitused valmivad. Samas pole vallal rohkem võlgnevusi kui ligi miljon krooni Matsalu Veevärgile, kinnitas Jürman. Ka elanike olukord Lihula vallas pole tema arvates oluliselt halvem kui sama piirkonna teistes omavalitsustes.

Kogu Lihula valla konsolideerimisgrupi laenukoormus on Jürmani sõnul ligikaudu 33 miljonit krooni ehk 49 protsenti grupi eelarvest.

Jürmani arvates peaks riik kehvas majandusolukorras olevaid omavalitsusi rohkem toetama. Omavalitsuste liitumist ta lühemas perspektiivis lahendusena ei näe. «Kindlasti vaesuse kokkuliitmine ei anna oluliselt paremat tulemust,» lausus ta. «See on lahendus võib-olla pikemas perspektiivis.»

«Aga see, kui planeeritakse, et iga maavalitsusest saab üks omavalitsus, pole küll lahendus,» lisas Jürman. Tema arvates 5000-6000 elanikuga omavalitsused on haldussuutlikud ning mitte veel nii suured, et inimesed võõranduks.