Loengumaterjalide riputamine internetti võib tuua kohtuasja

Psühholoog Kätlin Konstabel pidas 28. jaanuaril Tallinna Konverentside ühel seminaripäeval loengu, mille kohta oli eelnevalt edastanud e-kirjaga ka materjalid.

Materjale saates lisas ta, et eeldab nende kasutada andmist vaid seminaril osalejaile. Mai lõpus oma nime guugeldades leidis aga lektor needsamad loenguslaidid vabalt veebis olevat. Konstabel pöördus firma poole palvega tema loengu materjal kiiresti serverist eemaldada, kuid see seisis seal veel tükk aega.

Kõige rohkem šokeeris teda aga Tallinna Konverentside tegevjuhi Ülla Mägi vastus: «Saatke palun lepingu punkt, mida me teie meelest rikkunud oleme, siis meie advokaat saab seda edasi arutada. Praegu on meiepoolne seisukoht selline, et me pole midagi rikkunud, kuna meievaheline leping käsitleb ainult seda, et tulete meile esinema ja meie maksame tasu, aga seal ei ole midagi materjalide kohta. Ja kuna materjalide poolt see leping ei reguleeri, siis pole me ka midagi rikkunud.»

Arvestades seda, et konkurents kõrgkoolide vahel üha ägeneb ja koolitused kallinevad, pole tegu sugugi tähtsusetu probleemiga. Tekib küsimus, miks peab üks inimene maksma päevase koolituse eest 5000 krooni, kui teine saab materjalid veebist tasuta kätte.

Kätlin Konstabel otsustas moraalse ja varalise kahju korvamiseks sümboolsed 10 000 krooni Tallinna Konverentsidelt sisse nõuda. Süüdlane on eksimust tunnistanud, kuid hüvitist maksma ei soostu ja nüüd kaalub naine asja kohtusse andmist. Paraku tuleb tal sel juhul kohtuskäimisele tõenäoliselt peale maksta.

Konstabelit vaidluses Tallinna Konverentsidega esindav vandeadvokaat Andrus Lillo ütles, et selliseid autoriõigusi puudutavaid vaidlusi on Eestis viimastel aastatel juurde tulnud. Kuna rahaline kahju pole sellistel juhtudel kuigi suur, jõuavad need kohtusse harva.

Advokaatidel on tulnud kaitsta nii arhitektide kui ka kunstnike, muusikute ja fotograafide õigusi. Üks moenäituse pildistamise juhtum on saanud ka riigikohtu lahendi ja selle tulemusel on reaalne kahjutasu välja mõistetud. Lillo sõnul saaks konflikte ära hoida, kui oma teose kasutada andmisel lepiks autor täpselt tingimustes kokku.

Juhtide konsultandi Raimo Ülavere sõnul sõltub palju sellest, milliste materjalidega on tegu. Kui need on ulatuslikud ja detailsed, kerkib autoriõiguse küsimus tema sõnul üles küll.

«See on rohkem terve mõistuse ja poolte kokkuleppe küsimus,» leidis Ülavere. «Kui inimene ei soovi, et tema koostatud materjalid läheks internetti üles või võetaks kommerts­eesmärgil kasutusele, siis tuleb seda reeglit ka täita.» Igal juhul oleks viisakas enne materjalide avalikustamist sellest autorit teavitada, lisas ta.

Autoriõiguste Kaitse Organisatsiooni tegevjuht Erik Mandre ütles, et kui inimene esineb konverentsil või seminaril enda loodud materjaliga, siis kuuluvad autoriõigused kindlasti temale. Kui midagi kokku lepitud ei ole, ei tohiks seda üldsusele kättesaadavaks teha. «Kui esineja leiab, et materjalid on mõeldud ainult selle loengu kuulajaile, siis nii ka on,» lausus Mandre.

Tuntud psühholoog ja koolitaja Mare Pork konsulteeris enne kommentaari andmist oma kolleegidega ja edastas nende ühise seisukoha, mis polnud nii kategooriline kui eelnevad.

«Harimise mõttes on hea, kui inimesed rohkem materjale kätte saavad ja neid loevad. Mina näiteks olen lepingutesse igale poole sisse kirjutanud, et luban oma loengumaterjali kasutada, juhul kui autorile viidatakse,» selgitas ta.

Porgi sõnul on eraldi küsimus videosse võetud esinemise avaldamine, sest see on sündinud kohapeal kindlale auditooriumile ega pruugi teise konteksti sobida.

Sama võib mõnikord kehtida ka mitmete kirjalike materjalide kohta. Sel juhul tuleks kindlasti luba küsida. Eriti originaalsete ideede korral tuleks need aga patenteerida.