Töötus on mõnes omavalitsuses tänavu kolmekordistunud

Lavassaare vallas oli septembri lõpus registreeritud töötuid 39. Sees moodustab 11,8 protsenti aasta algul vallas elanud inimestest vanuses 15-64. «See aasta on koondanud Tootsi Turvas, kes on on olnud põhimõtteliselt ainuke tööandja siin meestele aastakümneid,» rääkis Lavassaare valla sotsiaal- ja noorsootööspetsialist Tiina Ruul järsu töötute arvu kasvu põhjustest. Koondatutest on tema sõnul tööd leidnud väga vähesed

Toimetulekutoetust saab Lavassaares sel kuul 11 inimest, mis on aastatagusest poole võrra rohkem. Toetuse suurus on kuus keskmiselt 1500 krooni inimese kohta. «Meil on toimetulekutoetuse rahad otsas põhimõttelisetl,» ütles Ruul. «Tegime just ministeeriumile taotluse, et raha juurde saada.»

Töötute osatähtsus on suurim Õru vallas

Töötute osatähtsus 15-64-aastatest elanikest on suurim ehk 18,5 protsenti Õru vallas Valgamaal. Järgnevad Aseri Ida-Virumaal 15,5 ja Misso Võrumaal 15 protsendiga. Linnadest on üle kümneprotsendise töötute osatähtsusega Maardu, Paldiski, Haapsalu, Kunda, Pärnu, Valga, Võhma ja Võru.

Õru vallas on töötute arv üheksa kuuga kasvanud 57 protsenti, ulatudes septembris 55ni. Toimetulekutoetust saajaid on 17, ütles Õru valla sotsiaaltöötaja Katrin Lannajärv. Nende hulgas on tema sõnul palju 50. eluaastates üksi elavaid pikaajalisi töötuid, kes ei ole omandanud eesti keelt. Samas on üle 50-aastastel raske tööd leida ka siis, kui nad eesti keelt oskavad. «Tean üht naist, kes aktiivselt otsib tööd, aga vanuse tõttu on talle mitmes kohas ära öeldud,» rääkis Lannajärv.

Töötute arv vähenes vaid Iisaku ja Kihnu vallas

Töötute osatähtsus 15-64aastastest elanikest on kõige madalam ehk 1,1 protsenti Saare maakonnas asuvas Ruhnu vallas, kus on töötuna arvel vaid üks inimene. Järgnevad Kihnu Pärnumaal 1,7 ja Nõva Läänemaal 2,9 protsendiga. Linnadest on töötute osatähtsus alla 5 protsendi vaid Põltsamaals. Töötute arv on tänavu vähenenud vaid kahes omavalitsuses - Kihnu vallas 11 võrra 6ni ning Iisaku vallas Ida-Virumaal.5 võrra 37ni.

37 töötut moodustavad 4,5 protsenti Iisaku vallas aasta algul elanud inimestest vanuses 15-64. Vallavanem Aavo Kiir töötute arvu vähenemist selgitada ei oska. «See [vähenemine] ei ole mitte sellest, et siin oleks tööandjaid juurde tulnud, vastupidi üks tööandja läks pankrotti,» ütles ta. Kiir lisas, et suur osa Iisaku elanikke käib tööl linnas. Ka toimetulekutoetuse saajate arv on vallas vähenenud. «Neli aastat tagasi oli peaaegu 20 inimest, kes seda sai,» lausus Kiir. Praegu on toimetulekutoetuse saajaid tema sõnul kümme.

Kiire sõnul pole valla üldine olukord tänavu halvenenud. «Aga ma kardan, et järgmisel aastal läheb kõikidel omavalitsustel olukord raskeks,» ütles Kiir. «Meil [Iisakul] eriti arvatavasti, kuna sel aastal saime ressursimaksust toetust ja järgmisel aastal kaevandus meie maa all ei kava /..../ ning samas ka riiklik toetus väheneb, kuna me sel aastal ressursimaksu saime.» Seetõttu ootavad valda kulukärped. «Võib-olla tuleb tõesti kärpida nii palju, et jäävad vaid need otsesed kohustused, mis kohalike omavalitsuste korralduse seadus omavalitsusele paneb, nagu lastead, kool ja mõningad asjad veel, võib-olla ülejäänu tuleb kõik maha tõmmata,» tõdes Kiir.

Eestis on töötus tänavu kahekordistunud

Kogu Eestis on registreeritud töötute arv üheksa kuuga kasvanud ligi 2 korda. Eesti oli septembri lõpus registreeritud töötuid 76 444, mis moodustab 8,5 protsenti aasta alguse 15-64-aastaste elanike arvust. See osatähtsus on väiksem registreeritud töötuse protsendist, sest viimane väljendab töötute osatähtsust tööjõust (mille hulka ei arvestata näiteks üliõpilasi, lastega kodus olijaid, puudega inimesi) vanuses 16. eluaastast pensionieani. Statistika 16-63 aasta vanuste tööjõus inimeste arvust omavalitsuste kaupa aga puudub.