Juhtkiri: köielkõnd euro saamiseks jätkub

Ühelt poolt on Euroopa riigid ise rakendanud enneolematu ulatusega elavdamispakette. Teiselt poolt annab optimismiks põhjust üleilmse majanduse ja kaubavahetuse paranenud prognoos. Selle aasta kokkuvõttes on Poola ainuke riik Euroopas, mis näitab positiivset majanduskasvu, ent järgmisel aastal muutub üleeuroopaline pilt oluliselt.

Kriisi järelmõjuna jääb suureks probleemiks tööpuudus. Nii nagu tööturg reageeris majanduslangusele viitajaga, sammub töötus ka uue majanduskasvu sabas.

Teine suur ja taastärkavast majanduskasvust hoolimata jätkuv probleem on valitsuste võlakoormuse kasv, mis Euroopa Komisjoni rahandusvoliniku Joaquin Almunia sõnul on kriisist väljumise ajal küll loomulik, ent tähelepanelikku jälgimist vajav tendents. Vaid Bulgaaria eelarvepuudujääk on prognoosi järgi järgmisel aastal madalam kui kolm protsenti sisemajanduse kogutoodangust (–1,2 protsenti).

Ettevõtluslaenude kättesaadavus on endiselt probleemiks. Euroopas on nõrga bilansiga panku ning kui nende seis piisava kiirusega ei parane, ei pruugi pangandussektor olla suuteline majanduse elavnemist toetama.

Komisjoni prognoos ei ole ka Almunia sõnul raudkindel tõde tuleviku kohta. Kui nõudlus maailmamajanduses kasvab oodatust kiiremini ning poliitika finantssektori tugevdamisel ja kindlustunde parandamisel on loodetust tõhusam, elavneb ka Euroopa majandus kiiremini. Teisest küljest võib halbade tööturutingimuste ja investeerimispiirangute mõju osutuda oodatust halvemaks.

Milline on prognoosi sõnum konkreetselt Eesti kohta? Kui meid huvitab võimalus võtta 2011. aasta algusest Eestis kasutusele Euroopa ühisraha euro, peame vaatama prognoosi avaliku sektori eelarve ja SKT suhte kohta. Euroopa Komisjoni prognoos ütleb, et kui praeguses 2010. aasta eelarveeelnõus midagi ei muudeta, ületab Eesti valitsussektori puudujääk järgmisel ja ülejärgmisel aastal mõõdukalt euro saamiseks vajaliku kolme protsendi piiri.

Soovitatakse jätkuvalt tugevdada kontrolli avalike eelarvete kulude üle ning otsida täiendavaid tuluallikaid.

Kokkuvõtvalt on sõnum selles, et Eesti kõnnib ühena vähestest veel mitte euro-tsooni kuuluvatest liikmesriikidest kitsal rajal, mis võib viia euro saamiseni, ent pingutada tuleb veel.