Tamkivi ei poolda Pakri maade müüki Eesti Energiale

Suur-Pakri kinnistute üleandmise on valitsus kabinetiistungil heaks kiitnud. Otsuse juures on üks oluline argument vajadus parandada eelarve tasakaalu, märkis Tamkivi.

Majandusministeerium (MKM) saatis mõne päeva eest keskkonnaministeeriumile kirja, paludes neljapäevaseks valitsuse istungiks ette valmistada otsus, millega saaks MKM enda valitsemisele sadu hektareid maid Suur-Pakri saarel.

MKM soovis, et valitsus arutaks maade üleandmist kiireloomulise küsimusena.

Valitsus arutas Paldiski linna territooriumil asuvate maaüksuste üleandmist keskkonnaministeeriumi valitsemiselt MKMi valitsemisele 5. novembril ning andis nõusoleku nende maade võõrandamiseks.

MKM tahab enda valitsemisalasse saada 300 hektari suurust Pikanina kinnistut, 179 hektari suurust Karivalli kinnistut, 265 hektari suurust Küro künka kinnistut, samuti 20 hektari suurust Sadama 55 kinnistut ja sama suurt majaka tee 11a kinnistut.

Kolm suuremat kinnistut asuvad Suur-Pakri saarel ja kaks väiksemat Pakri poolsaarel mitte kaugel Paldiski kesklinnast.

Riik plaanib müüa Eesti Energiale sadade miljonite kroonide eest hulga viimasele huvi pakkuvaid riigi maatükke.

Eesti Energia on Suur-Pakri saare välja valinud kui ühe võimaliku tulevase tuumaelektrijaama asupaiga ning on käivitamas uuringuid, et välja selgitada, kas saarele oleks geoloogiliste tingimuste poolest tuumaelektrijaama rajamine võimalik.

Kolmapäeval teatas riigikogu sotsiaaldemokraatide fraktsioon, et saatis peaminister Andrus Ansipile kirja, milles teeb ettepanku peatada protsess, mille eesmärgiks on rajada tuumaelektrijaam Suur-Pakri saarele.

«Pakri saarte puhul on tegemist nii kultuuriloolise kui ka loodusliku mitmekesisuse poolest haruldase killuga Eestimaast,» ütles sotsiaaldemokraatide fraktsiooni liige Mark Soosaar. «Nii Suur-Pakril kui ka Väike-Pakril asuvad looduskaitsealad, millede säilitamine tuumajaama ehitamise korral pole võimalik.»

Tuumaelektrijaama ehitamine Suur-Pakrile seab Soosaare selgitusel kahtluse alla Eesti rahvusvahelise maine. Saare endised elanikud ja nende järglased Rootsis loobusid oma õigusjärgsest maaomandist Eesti riigi kasuks tingimusel, et saar säilitatakse kõigi seal olnud inimasustuse märkidega kui mälestuspark, märkis Soosaar.