Odavad hankepakkumised tekitavad praagiohu

Suvel tabas Ida-Virumaa Jõhvi valda ootamatu üllatus – nimelt laekusid uue lasteaia ehitushankele oodatust tunduvalt odavamad pakkumused. Ent rõõmupeo püstilöömise asemel hakkas vald muretsema, kas tegemist pole mitte trikiga.

Kõige odavam pakkuja Merko Ehitus lubas, et ehitab lasteaia valmis 26 miljoni krooniga, samas kui valla eelnevalt tellitud hinnangu järgi maksab lasteaia ehitus 39 miljonit. Isegi kui sellest maha võtta juba tehtud töid nelja miljoni eest, oli Merko pakkumus arusaamatult odav.

«Merko puhul on teada juba, mismoodi ta teeb. Algul tahab tellimust kätte saada ja siis tuleb raha juurde küsima,» selgitas Jõhvi valla hankespetsialist Jüri Nael.

Praak, pettus või mõlemad

Omavalitsus kartis ka, et liiga odav pakkuja peab võtma kas ebapädeva alltöövõtja või jätab alltöövõtufirma mehed palgata. Alltöövõtjad on enamasti aga kohalikud mehed, kellele vald halba ei soovi.

Vald valis välja hoopis 29 miljonit küsinud Fund Ehituse, sest see firma tahtis hinda, mis võimaldas lasteaia lisaraha ja praagita valmis ehitada.

Ent Naela sõnul on see ülesanne ehitajale igal juhul keeruline. «Mingit raha neile aga juurde tulemas pole,» kinnitas ta.

Eesti Ehitusettevõtjate Liidu tegevdirektor Indrek Peterson lausus, et alapakkumused on riigihangetel suur probleem. Alahange tähendab sellist pakkumust, mille puhul pole kõiki makse makstes ja kõiki tellija seatud tingimusi täites võimalik kokkulepitud raha eest kvaliteetset ehitist rajada. Sel juhul kas tullakse raha juurde küsima, tehakse praaki või petetakse riiki, alltöövõtjaid või mõlemat.

Alapakkumusi võivad teha väga paljud firmad, Petersoni sõnul on nendega  seoses tihti mainitud näiteks Facio Ehituse nime.

Näiteks Saaremaal tegi Facio tänavu riigihangetel nii puhta töö, et kohalikud ehitusfirmad hakkasid selle üle kurtma. Leisi vald aga suutis Facio oma kooli renoveerimise hankelt eemal hoida ja on selle üle õnnelik.

«Meil oli õnneks hankes kriteerium, et keskmisest hinnast üle 20 protsendi madalama pakkumuse saime lugeda alapakkumuseks. Teadsime, et see oli selgelt alapakkumus, ja seetõttu ei valinud seda,» kirjeldas Leisi vallavanem Ludvik Mõtlep Facio eemaletõrjumist.

«Tohutu ehituspuuduse tõttu on firmad nõus igasugu ime­trikkidega ja lähevad selle peale välja, et objekt kätte saada, ning pärast tekib oht, et hakatakse iga liigutuse eest juurde küsima,» selgitas Mõtlep.

Leisi keskkoolis tegutsevad kohalikud mehed, kelle tööga oli vallavanem väga rahul.
Mis aga alapakkumuse korral juhtuda võib, näitab kujukalt Pärnumaal Kilingi-Nõmmel kanaliseerimisel juhtunu.

Kohalik vald otsustas inimestele vee majadesse tuua ja riigihankel saadi ehitajaks Facio. Tööga hakati pihta, ent tulemused kohalikke ei rahuldanud. Kui mõningaid tänavaid oli torude panemiseks juba seitse korda lahti kaevatud ja uuesti kinni aetud ning töö ikka korralikult tehtud polnud, nõudis töö tellija Saarde vallavalitsus Faciolt, et leping lõpetataks.

Ehitusfirma oli sellega nõus, ent nende tingimuseks oli, et vald ei kommenteeriks enam Facioga seotud teemasid meedias.

Nimelt on Eestis ka mõningaid peatöövõtjaid, kes on alltöövõtjate seas nii halva mainega, et nood keelduvad lihtsalt nendega koostööd tegemast.

Hanketingimused paika

Nii võib juhtuda, et ka keset kõige hullemat ehitusturu kriisi ei pruugi riigihanke võitnud firma endale vajalikke alltöövõtjaid leida.

«Absoluutselt ei tahaks kuulda ka neist (Faciost – toim),» lausus samuti kanalisatsiooni rajamisega tegeleva firma A&T Oma Arendus OÜ juhatuse liige Margus Sunduk. Tema sõnul liigub ehitajate seas praegu nii palju infot suure firma võlgadest, et nende firma isegi ei kaalu alltöövõttu Faciole.

Facio pakkus Kilingi-Nõmme projekti ka A&T Oma Arendusele, ent Sunduki sõnul ütlesid nad kohe ära. Sunduki firma osales ise ka Kilingi-Nõmme hankel; see hind, millega Facio võitis, oli poole madalam kui A&T Oma Arenduse hind, ent alltöövõtjalt tahtis Facio sellest veel odavamat hinda saada.

Peterson lausus, et alapakkumuse äratundmine ei pruugi alati üldse väga lihtne olla. Ent 5000–6000-kroonine hind uusehitise ruutmeetri eest on tänapäeval selgelt siiski liiga vähe. 3000 krooni ruutmeetri rekonstrueerimise eest samuti.

Riigihanke tingimused soovitas Eesti Ehitusettevõtjate Liidu tegevdirektor aga väga täpselt paika panna, et ehitajal poleks ruumi raha juurdeküsimiseks.