Riik hakkab euroraha ebaotstarbekat kasutust ohjeldama

Eesti ettevõtetele, kohalikele omavalitsustele ja teistele välistoetuste saajatele laekus mullu Euroopast ligi 11 miljardit krooni, seda on üle kahe korra rohkem kui varasematel aastatel.

Ligi hinnangul pole aga euroraha alati otstarbekalt kasutatud. Ka teeb talle muret omavalituste ja ettevõtete sõltuvusse sattumine välistoetustest, mis pärast 2012. aastat kahanema hakkavad. 

Ligi sõnul kaldub näiteks ettevõtluses maad võtma arvamus, et just riigiabi on hoob, millele tuleb ehitada oma äriplaan. «See on põhimõtteline mentaalne probleem,» rõhutas minister. «Ei tohi tekkida tunnet, et kriisi aja tõus selles [ettevõtlustoetuste] valdkonnas tähendab ka pikaajalist väljapääsu.»

«Sama sõltuvuse probleem on omavalitsustes,» jätkas Ligi. «Hoiak on niisugune: raha on Euroopa oma, sellega võib teha mida iganes, vaatamata oma finantsseisu, vaatamata seda, kas projekt mingit pikaajalist kasu annab.»

«Leebemas vormis avaldub see küsimuses, et kuidas ikkagi raha ära kasutada, kui meil ei jätku kaasfinantseerimist,» nentis Ligi. «Aga mida see tegelikult tähendab, et ei jätku kaasfinantseerimist? See tähendab, et tegu on tõsiste finantsraskustega, ning kui me selle europrojekti ikkagi omavalitsusse viime, siis me süvendame ju finantsraskusi.»

Rahandusministri sõnul tuleb ette juhtumeid, kus eurorahaga toetatud projektid on omavalitsuste rahaprobleeme süvendanud. Et vähendada välistoetuste ebaotstarbekat kasutamist, kavatseb ministeerium muuta euroraha taotluste hindamise põhimõtteid nii, et arvesse võetaks ka projekti pikaajaline jätkusuutlikkus.

«Praegu seda väga palju ei hinnata,» tõdes rahandusministeeriumi asekantsler Ivar Sikk. «Väga palju ei mõelda, et pärast investeeringu tegemist tekivad mingid opereerimiskulud. Kas näiteks omavalitsusel on selleks tulubaasi, et oma muude kohustuste kõrvalt suuta uut investeeringut elus hoida?»

Siku sõnul tahab ministeerium pikaajalist jätkusuutlikkust jälgida vähemalt pisteliselt ja ka suuremate projektide hindamisel.