Osaühingu saab eelnõu kohaselt rajada ka 40 000 kroonita

Muudatuste eesmärk on saavutada olukord, kus osaühingu sisemine korraldus oleks võimalikult suurel määral asutajate-osanike enda määrata, kuid samas oleks tagatud ka võlausaldajate ja osanike kaitse, ütles justiitsministeeriumi eraõiguse talituse juhataja Indrek Niklus.

«Ettevõtluse soodustamiseks on kõige tähtsam luua võimalus alustada ettevõtlusega lihtsalt ja kiirelt ning ilma asjatute kulutusteta nii rahaliselt kui ajaliselt - hea äriidee tekkimisel ei tohi riigi poolt loodud õiguslikud raamid selle realiseerimist takistada,» lausus Niklus.

«Siin võib näiteks tuua olukorra, kus keegi soovib hakata tegelema nõustamisega ning sooviks seda teha äriühingu kaudu - samas pole nõustamisteenuse osutamiseks hädapäraselt vaja muud, kui head teadmistepagasit ja pealehakkamist,» selgitas ta. «Hea nõu andmiseks ei ole vaja 40 000 krooni, mida hetkel äriseadustik osaühingu asutamiseks nõuab.» Seetõttu loodi eelnõuga võimalus luua osaühing selliselt, et osakapitali rahaline sissemakse tehakse eelkõige siis, kui selleks on reaalne vajadus.

Eelnõus väljapakutud muudatuste kohaselt on võimalik asutada osaühing, mille osakapitali moodustavad nõuded osanike vastu, kes vastutavad tegemata sissemaksete ees kogu oma varaga kuni selle summa ulatuses, mida nad sissemaksena teha on lubanud. Kui osaühingul tekivad makseraskused ning võlausaldajatel ei ole võimalik oma nõudeid osaühingu vara arvel rahuldada ja kuulutatakse välja pankrot, siis hiljemalt sel hetkel nõuab pankrotihaldur tegemata sissemaksed osanikelt sisse.

Ühtlasi vähendab eelnõu ühinguõiguslike dokumentide vorminõudeid - näiteks nähakse ette, et osaühingu poolt äriregistrile esitatavatele dokumentidele seni esitatud rangemad vorminõuded muutuvad mõnevõrra leebemaks. Samuti tuuakse sisse allutatud laenu regulatsioon.

Lisaks vähendab eelnõu audiitori kaasamise kohustust erinevate hinnangute andmisel, mis seondub ka rahandusministeeriumi poolt välja töötatud audiitortegevuse seaduse eelnõus valitud lahendustega. Sellise muudatusettepaneku tegemisel arvestati ka, et võlausaldajate huvid ei kahjustuks, mistõttu suurendati isikute ringi, kellelt saab mitterahalise sissemakse väära hindamise tulemusena tekkinud kahju eest hüvitist nõuda.