Kohus käskis valitsusel VEBi kahjud ettevõtetele välja maksta

Väidetavasti oli reedel justiitsministeeriumis kriisinõupidamine, põhjuseks kaotus ringkonnakohtus. Õhus oli hüvitise pakkumine viie ettevõtte ühishagis osalejaile. Kriisikoosoleku tulemus oli vastupidine.

«Tallinna ringkonnakohtu otsus kaevatakse edasi. Võimaliku rahalise nõude suurust ei ole täna veel võimalik öelda,» teatas justiitsministeeriumi pressiesindaja Diana Kõmmus Postimehele. «Kuna tegemist on poolelioleva kohtuvaidlusega, siis rohkem me seda ei kommenteeri.»

Üllatav otsus

Tallinna ringkonnakohtu kohtunikud tegid ligi kaks nädalat tagasi üllatava otsuse, mis on valitsuse senise seisukoha suhtes hävitav. Ettevõtjad on kohtutes püüdnud Nõukogude Liidu Välismajanduspanka jäänud raha kätte saada enam kui 15 aastat. Siiani on kohtunikud jätnud õiguse valitsusele ja Eesti Pangale. Kohtunikud Silvia Truman, Lauri Madise ja Virgo Saarmets kirjutavad aga 2. veebruaril avaldatud kohtuotsuses, et VEBi fondi sertifikaadid tuleb valitsusel hüvitada.

«Kompensatsiooni instrument – riigi võlakirjad, raha või muu õiglane hüvitis – ning hüvitise suurus on vastustaja kaalutlusotsus, mille sisu ei saa kohus ette kirjutada,» teatasid kohtunikud.

Teisisõnu, kohus ei ütle, kui palju tuleb maksta. Küll aga on kohtu meelest selge, et tuleb maksta. Viivitamatult. Kui otsus viiele kaebajale maksta jõustub, järgneksid ettevõtete uued hagid, kus nõutaks peale põhisumma ka viiviseid ligi 20-aastase hoiuaja eest.

Napilt mõni kuu pärast Eesti taasiseseisvumist, kui maksis veel rubla, külmutas Vene parlament kahe Eesti panga kontod Välismajanduspangas (Vneš­ekonombank ehk VEB). Seal jäi kinni umbes 800 miljoni krooni väärtuses dollareid, naelu, franke, ruupiaid ja muud valuutat, mille Eesti ettevõtted olid ekspordiga teeninud.

Aasta pärast raha külmutamist moodustas riigikogu Eesti Panga juures VEBi fondi, mis koondas Vnešekonombanki jäänud nõuded. Oma raha või hüvitist pole aga ettevõtted fondist näinud tänini. Küll on aga fond ja selle hiigelsummad tekitanud hulga vandenõuteooriaid, millest värvikaim on kahtlemata kunagise tippajakirjaniku Toomas Kümmeli raamat isamaarüüstajaist.

«Kahjuks ei saa me seda teemat kommenteerida, sest igasugune ütlus või hinnang võib mõjutada kohtuvaidlust,» teatas ringkonnakohtu otsuse kohta Eesti Panga pressiesindaja Viljar Rääsk.

Raha tahavad teisedki

Võidukaid ettevõtjaid kohtus esindav advokaat Indrek Leppik ütles, et hagejad nõuavad umbes 50 miljonit krooni. Rahanõudjaist kõige tuntum on ilmselt AO Imbi, mille asutas Lõuna-Eesti legendaarne ärimees Vambola Kolbakov.

AO Imbi on pankrotis. Leppik nentis, et kui VEBi hüvitise kätte saaks, oleks võlad makstud ja raha jääks ülegi.

Leppik märkis, et tema esindatud ettevõtete hagi rahuldamise järel tulevad ka teised VEBi fondi sertifikaatide omanikud raha nõudma. VEBi fondi viimase avaliku aruande järgi on sertifikaate umbes 250 miljoni krooni eest.

«Venemaale jäi kinni Eesti pankade, mitte klientide raha,» lausus Leppik. «VEB oli pankade tehniline välisarvelduste vahendaja.»

Leppiku sõnul saneeris Eesti riik VEBi fondi moodustades kaks Eesti panka, UBB ja Põhja-Eesti panga klientide rahaga. Seega püsib hagi väitel, et ettevõtete raha on kinni kohalikus VEBi fondis, mitte müstilisel Venemaal.

Hagi nõuab, et külmutatud raha hüvitamiseks loodud fond peab lõpuks ometi tegutsema hakkama. Leppik lisas, et kuna Eesti kohtud pole vajalikuks pidanud nõuda Venemaalt kontoväljavõtteid, ei oska ta ka kommenteerida, kas on alust vandenõuteooriail, mis räägivad raha salapärasest kadumisest.

«Mul oli vahepeal tunne, et olen nagu ullike, kes selle teemaga tegeleb, aga kuna õiguslikult on see terav vaidlus, siis ma oma jonni ei jätnud, ja nagu praegu näha, siis on ringkonnakohus minu argumentidega sajaprotsendiliselt nõustunud,» lausus Leppik, kes on VEBi asjus kohtuuksi kulutanud üle kümne aasta.

Valitsus ja Eesti Pank on seisukohal, et kuna raha on Venemaal külmutatud, ei saa ka VEBi fond raha välja maksta.