Ilves: Eesti vajab uut mõtlemist

Eesti ärimehed võiksid presidendi sõnul tunnustada avaliku sektori pingtusi, kus on töötajate sissetulek aastaga vähenenud 15 protsenti. «Need on olnud karmid otsused ja teinud tuhandete elu palju raskemaks, kuid need tuli teha,» lausus ta.

«Eesti on langetanud raskes olukorras just neid otsuseid, mis on eelduseks, et euro töötaks, kuid Eesti pole ohver kujutueldaval euroaltaril,» sõnas ILves. Suurem lõimumine peamiste partneritega on majanduse kasvu taastamise eelduseks ja eurolaga liitumisest üksi ei piisa.

«Eesti on alati olnud pigem teerjajaja kui jäljendaja. Me ei jälginud väga välismaiseid nõuandjaid ja see oli õige. Astusime samme, mida paljud teised ei julgenud.
Tearajaja oskust ja tahtmist oma peaga mõelda vajab Eesti ka nüüd. Tasub olla radikaalne ja mõelda uutele asjadele,» rääkis Ilves. Ta tuletas meelde 90-ndate alguse avatud mõelmist.

Ta lisas, et on valikute aeg, mis suunass ja kuidas edasi minna. «Ükski üks paradigma ei kasva tühjale kohale, uute asjade tekkimisele saame ise kaas aidata.»

President avaldas lootust, et lisaks turundusele pööratakse rohkem ka tähelepanu uute toodete arendamisele ja uutele turgudele. «Miks tuntakse nii vähe huvi suure ja eduka Poola vastu?» küsis ta.

Eesti edu võtit näeb Ilves enda sõnul innovaatilistes lahendustes. Ta kahtles, kas on mõtet tuua turule nn nostalgiatooteid, mis toimivad ainult kitsale ringkonnale. Ei pea iga hinna eest toetama Eesti toodet, kui see on tervisele kahjulik, lisas ta.