Eesti–Vene suhete läbimurre jäi sündimata

Eesti Raudtee juht Kaido Simmermann, mida ootasite raudteekonverentsilt?

Ega konverents meile kaupa juurde too, aga ideid annab kindlasti. Ka majandusminister Juhan Parts ja Vene Raudtee juht Vladimir Jakunin leidsid võimaluse kohtumiseks.

Eesti Raudteel on kindlasti kavas arendada konteiner- ja kontreilervedusid nii Venemaa kui ka põhja–lõuna suunal. Tahame käima lükata projekti nimega Viiking. Projekti arendamine on praegu algusjärgus. Tegu on konteinerrongiga, mis sõidab Läänemere äärest Musta mereni. Kasahhi raudtee president Askar Mamin oli konverentsi ajal esimest korda Tallinnas.

Näitasime talle Muuga sadamat. Mamin oli nördinud, et meie viljaterminal seisab tühjana, kuigi kasahhidel on väga suur huvi vilja eksportida. Samas Vene raudtee transiittariifid on viljale liiga kõrged. Tariifidega tuleb veel kõvasti tööd teha, aga kohtumisel Jakuniniga arutasime seda, et saaksime mõningate kaupade tariife avada.

Samuti on kasahhidel eriti suur huvi masuudiveo vastu läbi Eesti ja Balti riikide sadamate. Kasahhi raudtee president leppis lätlastega kokku, et Ventspilsi sadam võtaks 700 000 tonni nende vilja, aga kasahhidel tuleb kokku aastas 10 miljonit tonni eksportimist ootavat vilja. Paraku Vene raudtee tariifide tõttu liigub kasahhide vili hoopis läbi Hiina. Mõtlemisainet on siin väga palju, kuidas kaupa suunata läbi meie raudtee ja sadamate.

Kas ärimehed omavahel poliitikast ka räägivad?

Räägivad ikka, aga sel foorumil, kus osalevad raudteed ja kaubaterminalid, ei räägita konkreetselt ja teravalt sellest, kuidas poliitika segab kaubavahetust. Siin on koos ühe ala inimesed, kes tahavad vedada ja vahendada kaupa ning selle pealt teenida. Poliitika segab meid aeg-ajalt.

Kas ma saan õigesti aru, et kui Moskva poliitikud oleks nõus, siis võiks Eesti kaudu vedada palju rohkem kaupa?

Oma sadamate arendamine on Vene raudtee pikaajaline plaan. Nad jätkavad kindlasti seda ja püüavad oma sadamate kaudu vedada võimalikult palju kaupa. Samas on neil vaja ka teisi kanaleid – Soome, Eesti, Läti, Leedu või ka Musta mere sadamaid.

Praegu näiteks on Tallinna sadam jäävaba, aga Sillamäe ja ka paljud Venemaa sadamad on jäävangis. Vene raudteel on meie sadamaid vaja, me saame ka tänavu rohkem kaupa kui mullu, sest meie sadam töötab.

Kui poliitilistes suhetes toimub muutus paremuse poole, siis ma arvan, et ka kaubavahetus kasvab. Samas ega Venemaa kaubad pole ainsad, meil on olemas Kasahstan, Usbekistan ja Kõrgõstan, kel pole oma sadamaid, aga kes otsivad väljapääsu merele.

Hästi lihtne oleks küsida, et kas kunagi tuleb läbimurre, mis taastab pronksöö-eelse hea läbisaamise. Kas üldse on mõtet niiviisi küsimust püsti panna?

Ärimehed, nagu ka poliitikud saavad aru, et vaikimise periood ei saa suhetes kaua kesta. Konverents on üks näide, et läbisaamine on muutunud paremaks, mitte ainult raudtee peadirektorite tasemel.

Kas konverentsil toimus läbimurre suhetes?

Praegu veel mitte, aga see on samm paremuse poole.