Riik kaalub alltöövõtjate petjatele hankekeeldu

Riigikogu tegeleb praegu riigihangete seadusega ning just sellele seadusele tahaksid sotsiaaldemokraadid koos teiste opositsioonisaadikutega lisada mõned punktid, mis kohustaksid riigihangetel hankijat nõudma peatöövõtjalt tõendust, et ta on varasematel hangetel oma kohustused alltöövõtjate ees täitnud.

Sotsiaaldemokraatliku Erakonna fraktsiooni esimees Eiki Nestor ütles, et selle põhjuseks on juba mõnda aega üleval olev probleem, et osa peatöövõtjaid läheb juba konkurssidele kavatsusega alltöövõtjatele võlgu jääda ja kirjutavad ka sellest tuleneva hinnavõidu oma pakkumisse sisse. Niimoodi saavad nad pakkuda ausatest ehitajatest odavamat hinda ning pärast võitu peavadki alltöövõtjat petma, et omadega välja tulla.
Raha liigub aeglaselt

Nestori sõnul soovib tema partei muudatuse kirjutada riigihangete seadusesse just sellepärast, et vähemalt riik oma asjaajamises ei toetaks petturehitajaid. Lisaks tõi ta esile seda, et riigihangete seadus on parasjagu muutmisel ja seega on riigikogus üsna lihtne sinna neid muudatusi sisse kirjutada.

OÜ Vennad Ehitus juhatuse esimees Andrus Mutli vaid kiitis sotsiaaldemokraatide ideed, öeldes, et see päästaks tõenäoliselt nii mõnegi alltöövõtja pankrotist.

Kuigi ettevõte tegeleb ise peamiselt peatöövõtuga, ei kartnud selle juht, et alltöövõtjatele maksmise tõestamise vajadus tooks neile palju lisatööd. Mutli sõnul on enamik nende alltöövõtjaid niikuinii vanad koostööpartnerid ja seetõttu edeneb koostöö hästi.

Vahel teevad nad ka alltöövõttu, ent rahast päris ilma nad veel jäänud pole. Küll on aga probleemiks, et raha liigub väga aeglaselt.
«Tööd isegi on, ent raha kättesaamine võtab pool päevast,» lausus Mutli.

Alltöövõtjate, tellijate ning ka riigi tüssamine on just masuajal kujunenud järjest tõsisemaks probleemiks, sest ehitusturu maht on vähenenud ja
ellujäämiseks teevad paljud ettevõtted ja ettevõtjad ükskõik mida, et püsima jääda.

Kära Facio ümber

Postimees on korduvalt kajastanud olukordi, kus ehitusfirmad teevad teadlikult alapakkumisi ehk reaalsest ehitushinnast odavamaid hinnapakkumisi, mille puhul on juba odavasse hinda kirjutatud kas alltöövõtjate, tellija, riigi või kõigi kolme petmine.

Niisuguses käitumises on kahtlustatud paljusid firmasid, üks tuntumaid neist on üks Eesti suuremaid ehitusfirmasid Facio.

Mullu novembris kirjutas Postimees sellest, kuidas Facio Ehitus rajas Kilingi-Nõmmele nõnda kanalisatsiooni, et mõnda tänavat kaevati kuni seitse korda lahti ja veetorud tulid suvalisest kohast maa seest välja, olid mõned meetrid õhus ja läksid siis maa sisse uuesti tagasi. Tollal kahtlustati, et selle põhjuseks olid kogenematud alltöövõtjad, sest Facio ei suutnud kehva maine tõttu kogenud alltöövõtjaid leida.

Veebruaris kirjutas Postimees aga, kuidas sanitaartehniliste töödega tegelev väikefirma Avre ja Ko pidi koondama 13 inimesest viis, sest Facio Ehituse tütarfirma Facio Enviro jäi Tartu linna tellitud Kopli 1 ühiselamu tööde eest neile
70 000 krooni ringis võlgu.

Tollal kirjeldas Postimees skeemi, kus riigihanke võitis Facio Ehitus, ent lepinguid alltöövõtjatega sõlmis Facio tütarfirma Facio Enviro. Viimane jäi alltöövõtjatele erinevatelt ehitusobjektidelt raha võlgu ja läks lõpuks varatuna pankrotti.

Praegu on Facio Envirol 57 võlausaldajat ja nõudeid nende vastu 35 miljoni krooni eest, sellal kui vara piirdub paari äraaetud auto ja seitsme sülearvutiga. Peatöövõtja Facio Ehitus saab aga tellijalt raha ja osaleb puhta lehena uutel hangetel.

Seadusemuudatus
•    Praegu on riigihangetel peamiseks argumendiks odav hind ja võimalused alapakkumiste väljatõrjumiseks on piiratud, mistõttu osa peatöövõtjaid läheb teadlikult petmise teed.
•    Alapakkumistes kahtlustatakse mitmeid firmasid, üks tuntumaid neist on Facio Ehitus.
•    Opositsiooni seaduseparandusega tahetakse muuta riigihangete seadust nii, et riigihangete korraldaja peab kontrollima, kas peatöövõtja pole varem jäänud alltöövõtjatele raha võlgu.
Allikas: PM