Küsimärgid Kreeka kohal pole hajunud

Ministrid teatasid eile õhtul, et on valmis Kreekat üksikute liikmesriikidena otselaenudega aitama, kuid väitsid jätkuvalt, et põhieesmärk on ja jääb samaks: Kreekal tuleb vähemalt kolm aastat kõvasti püksirihma pingutada ja karme kasinusmeetmeid rakendada.

Pärast viietunnilist nõupidamist sõnastati rahandusministrite avaldus nii: «Eesmärk ei oleks mitte eurotsooni keskmiste intressimääradega finantseeringut pakkuda, vaid kindlustada eurotsooni kui terviku finantsiline stabiilsus.»

Kui plaan käiku läheb, on see esimene kord alates euro kasutuselevõtust aastal 1999, kui valitsused mõne liikme välja peavad upitama.

Kreeka ise pole aga siiamaani ametlikult abi palunudki, väites, et neil läheks kohe kergemaks, kui eurotsooni partnerid vaid saadaks kapitaliturgudele selge signaali, et vajadusel ollakse valmis kiirelt tegutsema.

Ministrid rõhutasid, et finantsabi ei antaks mingil juhul sooduslaenudena, vaid ikka intressidega - hoidmaks kinni ELi seadustest, mille alusel püstihätta sattunud liikmesriigi väljaaitamine blokina või üksikriikidena lubatud ei ole.

Hollandi rahandusminister Jan Kees de Jager selgitas asja nii, et kõige peamine on veenda Kreekat jätkama riigirahanduse konsolideerimise teed ning kapitaliturgudelt raha edasi laenama.

Kreeka valitsusel õnnestuski märtsi alguses 5 miljardi euro väärtuses võlakirju müüa, kuid 6,25-protsendilise intressiga - mis mõnede analüütikute sõnul võib osututa üle jõu käivaks riigile, kel tänavu kokku 53 miljardit eurot laenu tuleks võtta.

Eurogrupi juht Jean-Claude Juncker ütles, et laenugarantiisid Kreekale igal juhul ei pakuta, kuigi seda varianti viimaste kuude jooksul samuti kaaluti.

Eurotsooni ametnikud ütlesid, et otselaenude programm saab olema vabatahtlik, kuid ilmselt osalevad selles Saksamaa ja Prantsusmaa juhtimisel siiski kõik eurot kasutavad riigid.