ELi rahandusministrid kiitsid Kreeka kärpekava

Kärpeplaani toel on 2010. aastaks seatud defitsiidi taseme - 8,7 protsenti SKTst - saavutamine realistlik, hindasid ministrid. Kreeka olukorra stabiliseerimiseks jõudsid eurotsooni ministrid ka põhimõttelisele kokkuleppele kahepoolsete toetuste andmise võimaluses, mis on esimene etapp alalise instrumendi loomisel.

Lisameetmed, mida Kreeka on lubanud ellu viia, hõlmavad ühe protsendi kulude kärpeid SKTst ja ühe protsendi ulatuses kaudsete maksude tõusu. Kreeka peab maikuuks esitama konkreetse kava, mil viisil 2011. ja 2012. aasta jooksul eelarvepuudujääk alla kolme protsendi viiakse.

«Hea, et Kreeka on asunud kärpeplaani ellu viima ja eurotsoon oma liikmete stabiilsuse pärast muretseb. Oleme huvitatud astumast tugevasse eurotsooni ja sammud selles suunas on olulised. Meie fiskaalpoliitika on eurotsooniga liitumisel euroala tugevuse toetaja,» kommenteeris rahandusminister Jürgen Ligi.

Ministrid rõhutasid, et fiskaalne jätkusuutlikkus on ELi kasvupotentsiaali suurendamise üks võtme-eeldusi. Jätkuma peab sihikindel eelarvete kokkutõmbamine ja elavdamismeetmetest väljumine. Liidu majanduskasv peaks olema kindlatel alustel alates 2010. aasta keskpaigast, mil väljumismeetmed käivituvad. Oluline on arvestada iga konkreetse riigi olukorda ja tagasi tõmmatavate tegevuste järjekorda.

Alternatiivsete investeerimisfondide (nn mitte-eurofondide) direktiivi kohta kokkuleppele ei jõutud. Ühendkuningriigi survel jätkuvad arutelud kolmandate riikide fondihaldurite kohtlemise üle järgmisel nõukogu kohtumisel.