Analüüs: HIV on läinud Eestile maksma miljardeid kroone

Taolise summa tingisid HIV ja aidsi tõttu kaotatud eluaastad - kokku 13 334 aastat. Kõige enam oli sellel ajaperioodil kaotatud eluaastaid 20-29-aastaste seas.

Eelmisel aastal kulutas riik HIV-positiivsete raviteenustele umbes 70 000 krooni inimese kohta, mis teeb 1263 ravisaaja peale kokku 88,4 miljonit krooni. Kui eeldada, et antiretroviirusravi saajate arv tõuseb umbes 400 inimese võrra aastas, siis vajavad 2015. aastal 4000 patsienti ravikuludeks riigilt kokku 280 miljonit krooni.

Analüüsi «HIV-epideemia mõju Eesti majandusele ja tööandjatele» koostamises osalenud poliitikauuringute keskuse Praxis juhatuse esimees Ain Aaviksoo selgitas, et igal aastal põhjustab HIV Eesti ühiskonnale majanduslikku kahju umbes pooleteise miljardi krooni eest, mis on umbes sama palju, kui on riigieelarves raha peretoetusteks.

«Praeguse nakatumise taseme juures kasvab ühiskonna kulu ca 10-20 protsenti aastas. Oht nakkuse levikuks üldelanikkonna hulka pole kadunud, isegi kui see on väike. Kui see peaks juhtuma, kasvab kahju veelgi kiiremini. Põhimõtteliselt on iga uus nakkus välditav ja seega mõttetu,» märkis Aaviksoo.

Lähiaastate kulutusi enam ära hoida ei saa, kuid kindlasti tuleb silmas pidada, et HIV ennetamine on odavam kui ravimine.

Mairi Jüriska, koalitsiooni «Ettevõtted HIV vastu» eestvedaja, rõhutas, et tegemist on lahendatava probleemiga. «Tahte olemasolul saame avaliku ja kolmanda sektori ning tööandjate koostöös leida toimivaid lahendusi ning vähendada oluliselt HIV levikust tekkivaid negatiivseid majandusmõjusid ning koormust meie riigieelarvele.»

Mitmed ettevõtted on HIV-ennetusele oma õla alla pannud, neid koondabki koalitsioon «Ettevõtted HIV vastu».