Eraisikud võivad edaspidi osast võlgadest vabaks saada

Töörühma juht, riigikogu liige Ken-Marti Vaher (IRL) ütles, et enamikus Euroopa riikides on sellised võlgade ümberkujundamise menetlused olemas ja end õigustanud. «Seal pole laenud seetõttu sugugi kallimad kui meil, pigem vastupidi,» ütles ta.

Vaheri sõnul pole millegagi põhjendatud, et juriidilise isiku ehk ettevõtte puhul saab saneerimise abil kohustusi vähendada, eraisiku puhul aga mitte. Seetõttu ongi eelnõu eesmärk aidata ajutistesse makseraskustesse sattunud inimestel, kes pole veel lõplikult laostunud, sellest olukorrast välja tulla ja pankrotti vältida.

Kohus otsustab aitamisviisi

Vaher märkis, et võlgade täielikust mahakirjutamisest ei saa juttugi olla, jutt on vaid ajutiste makseraskuste ületamisest.

«Pangad on inimestele vastutulemisel üsna jäigad. Nad on buumi ajal laene peale pressinud sellistelegi inimestele, kes korraliku finantsanalüüsi puhul poleks kuidagi nii palju saada tohtinud,» lausus ta.

«Kuigi tagatis peaks katma kogu laenu põhiosa, on pangad mitmetel juhtudel oma riskihindamisega puusse pannud. Võlgu jäämisel paneb pank nüüd nende miljoni krooniga ostetud korteri 700 000 krooni eest müüki ja ülejäänud 300 000 surub inimesele kaela üüratu tarbimislaenu intressiga,» tõi Vaher näite.

Võlgade ümberkujundamisel uue seaduse järgi peaks võimalikult palju vältima inimeste kodu müüki panekut. Küll aga vaadatakse võimalusel võlanõustaja abiga üle kõik võlgniku kohustused ja kohus otsustab, kuidas võlgnikku makseraskusest üle aidata. Kui tõesti muud ei jää üle, läheb tagatis müüki ning puudujääva summa osas on kohtu otsusel võimalik ka kohustusi vähendada.

Pangaliit näeb Isamaa ja Res Publica Liidu algatatud seaduseelnõus mitmesuguseid ohte.

Ühendust juhtiv Sampo panga juhatuse esimees Aivar Rehe tõdes, et selline pehme juriidiline variant, mida võib võrrelda ettevõtete puhul kohaldatava saneerimisega, on ka eraisikute puhul vajalik.

«Me ei toeta eelnõus praegu sisalduvat võimalust teha laenude mahakirjutusi ilma võlausaldajate nõusolekuta,» lausus ta.

Pangaliidu tegevjuht Katrin Talihärm märkis, et pangalaenud on ainult üks osa kohustustest, mida valmiv seaduseelnõu hõlmab. See puudutab ka kõiki teisi eraisikute võetud kohustusi elektrivõlast elatisraha ja autoliisinguni välja ning laieneb ka ettevõtetele.

Pangaliidu ettepanekul võiks lubada maha kirjutada üksnes kõrvalnõudeid, nagu intressid, viivised ja trahvid, põhivõlg tuleks aga tasuda.

Nõuete vähendamine tuleks tasakaalustada võlgniku varade müügiga. Muidu võivat juhtuda, et kohus vabastab isiku laenu tagasimaksmisest, aga see sõidab ringi Hummeriga või omab hinnalist maalikogu.

Riigikogu liige Igor Gräzin (Reformierakond) ütles, et selle eelnõu puhul on muretsemiseks põhjust kõigil Eesti inimestel, kellel laenamine edaspidi raskemaks muutub.

«Pankade riskid kasvavad ja Eesti usaldusväärsus kahaneb,» nentis ta. «Kui kirjutame võlad korstnasse, siis peab keegi selle ju kinni maksma, ja seda teevad need inimesed, kes on oma võlakohustused korralikult täitnud ja raha pangas hoiustavad.»

Osapoolte huvid kattuvad

Gräzin nimetas võlakaitseseaduse eelnõu pseudotegevuseks ja valimiseelseks populismiks. Selle asemel tuleks tema sõnul mõelda, kuidas aidata neid 5000–6000 inimest, kes kodulaenu tasumisega raskustes.

«Vaja on visata päästerõngas, mitte aga kõik laevad sadamast ära tuua,» sõnas Gräzin.

Omanike keskliidu tegevjuht Taavi Madiberk leidis, et sellist seadust on kindlasti vaja, sest koduomanike kaitse on praegu Eestis väga nõrk. «Kindlasti ei ole seaduse eesmärk kõigi võlgade korstnasse kirjutamine, vaid praeguse olukorra leevendamine,» lausus ta.

Madiberki sõnul ei tohiks kindlasti anda inimestele signaali, et võlgu ei pea tasuma. «Võlgnike olukorda leevendades ei tohiks halvendada võlausaldaja olukorda, sest nende kahe poole huvid pole sugugi vastandlikud. Eelnõuga kehtestatav eraisikute saneerimismenetlus oleks pikas perspektiivis kasulikum ka pankadele,» ütles ta.

Madiberki sõnul ei usu ta, et laenamine seeläbi kallineks. «Meil on praegu üle poolte koduomanike laenu tagatis väiksem kui laenujääk ning pank võib seetõttu lisatagatist nõuda. See on koht, kus tuleks inimest kaitsta,» märkis ta.