Poissmehepõlve pikendaja

Naised näikse tõsimeeli arvavat, et kui nemad ütlevad dramaatilise lause «Kallis, me saame lapse!», tõmbuvad tulevase isa silmad niiskeks meeleliigutusest, härdusest, õnnejoovastusest. Tegelikult on lood muidugi hoopis teisiti.

Lause, mis naiste kõrvus kõlab kui stardipauk kuid kestvale öisele nimevalikurallile, luba päevade kaupa Perekooli veebifoorumit lugeda ja ettekääne, miks vahetada kahtlase kuulsusega rajoonis asuv hubane poissmehekorter (sisustuseks 62-tollise ekraaniga plasmateler, mille liisingut on veel mõned aastad maksta, Jyski allahindluselt ostetud madrats ja üks teadmata päritolu taburet) moodsa linnalähedase eramu vastu, kõlab meeste kõrvus kui surmakuulutus.

Sest lapsesaamine tähendab lisaks tüütule kolimisele ja seejärel päevade kaupa mööblipoes uitamisele ka seda, et auto tuleb välja vahetada.

Mehe kalleim vara, suure tõenäosusega neoonroheline neljarattaveoga turbomootoriga üle linna iludus, mille kübarariiulil laiutavad kaevuluugi suurused kõlarid ning mille subwoofer’i, mustade kroomitud valuvelgede ja ropult lärmaka sportsummuti nimel on hea mitu kuud Michi kiirnuudlidieedil oldud, tuleb vahetada kirstja kujuga pereauto vastu.

Suurem osa mehi loobuks meelsamini ühest neerust, oma 62-tollise ekraaniga plasmatelerist ja igareedesest pubirallist sõpradega, aga neid ohvreid põlgavad naised väheseks. Isegi kui kõik kolm korraga ohvriks tuua. Ja lisada neile lubadus enam mitte ühtegi jalgpalli Meistrite liiga mängu vaadata.

Mis tahes pereauto – eriti aga mahtuniversaali – ostmine tähendab mehele, et elu ilusam osa on möödas. Enam pole oodata muud kui eluasemelaenu viimast makset, pensionifondi tootluse tõusu ja maohaavu.

Mahtuniversaaliga mehel pole asja frivoolsevõitu kuulsusega ööklubidesse, tema jõusaalikaart aegub, kontorilähedases joomaurkas suletakse tema krediitarve ning sekretär, kelle seksuaalsetest kalduvustest suitsunurgas poolihääli räägitakse, ei vaata teda enam pika pilguga. Mahtuniversaal on nagu pidalitõbi või Rahvaliidu liikmepilet – sa oled sellega nii kuradi üksi.

Välja arvatud juhul, kui see mahtuniversaal on Ford S-Max, mis isegi pärast uuenduskuuri on omasuguste seas sama revolutsiooniline kui äsja kokku tulnud Sex Pistols. «Isegi» seetõttu, et uuendustuhinas on Fordi insenerid otsustanud loobuda viiesilindrilisest turbomootorist, mis liigutab ka Focuse käredaid versioone ST ja RS.

Õnneks aga on uus EcoBoost-mootor vähemalt sooritusvõime poolest sama hea, ehkki heli jääb vanale jõuallikale tublisti alla. Ja pealegi on S-Maxil nüüd Powershift-käigukast, mis tähendab, et käiguvahetused käivad palju kiiremini ja sujuvamalt – kui lihtsalt öelda. Kui keeruliselt öelda: Powershift-käigukastil on kaks märgsidurit, mis… Ah, keda see ikka huvitab. Oluline on ju kiire ja sujuv käiguvahetus, mis ei ärata turvatoolis tudivat titte.

Muide: magama on S-Maxis väga lihtne jääda. Ei ole vahet, kas kimada mööda noolsirget kiirteed või kruttida rooli käänulistel mägiteedel ühest servast teise – auto on kõikjal väga taltsas ja kuulekas, ei kaldu kurvides kreeni nagu uppuv Estonia või teised sama klassi autod, ega tüüta müraga.

Andaluusia kurviküllastel teedel, millele lisasid vürtsi aeg-ajalt teele koperdavad pudulojused ja kevadistest tulvavetest minema uhutud lõigud, oli S-Maxi roolimise hõlpsus lausa hämmastav. Väikeses sportautos selline roolikuulekus ei üllataks, aga S-Max on sisuliselt siiski väikebuss – ja mitut bussi te teate, millega võiks ringrajale minna? S-Maxiga lausa tahaks.

Aga kui uni ilma unelauluta siiski tulla ei taha, aitab S-Max jälle hädast välja. Ma ei jaga helisüsteemidest suuremat – mulle piisab, kui ma Vikerraadiot kuulates Mart Ummelast Helgi Erilaiuga segi ei aja –, aga minagi sain aru, et S-Maxi helisüsteem on midagi väga vinget.

Ford väidab, et igasuguste mp3-mängijatega ühenduv helisüsteem on tehtud spetsiaalselt
S-Maxile, ning ilmselt on see ka tõsi, sest heli on puhas, nüansirikas ja mahlane. Kindlasti aitas vinge helitausta loomisele kaasa seegi, et muude uuenduste kõrval parandati ka S-Maxi müraisolatsiooni. Sellisel asfaldil, nagu me unenägudes näeme, jättis mürasummutus tõhusa mulje.

S-Maxi paljude vooruste hulgast väärib nimetamist ka kolmas, kokkuklapitav istmerida. Mingit imet ei ole Ford siinkohal korda saatnud, täiskasvanud inimene ei taha endiselt viimases reas näiteks Tallinnast Riiga sõita, aga kolmandale istmereale pääsemine on küll mugav ja vähemalt lastel ei ole seal istudes vääksumiseks küll põhjust. Või kui on, õgigu vähem kartulikrõpse ja kummikomme.

Ja ega S-Maxis midagi sellist suhu pista tahakski, pigem himustaks rohelist salatit, sushi’t või midagi muud tervislikku ja moodsat. Selliseid himusid toidavad kuidagi moodsalt ja kvaliteetselt mõjuv sisekujundus ning materjalivalik.

Üldise trikitamise ajastul pole Ford põlanud paljuks kasutada eranditult kvaliteetseid ja käe all mõnusana tunduvaid viimistlusmaterjale. Autos silma ja käe alla jääv tekitab tunde, nagu istuks klass kõrgemas-kallimas autos.

Andmed
Ford S-Max

Mootor
töömaht: 1999 cm3
võimsus: 149 kW (203 hj)
suurim pöördemoment:
340 Nm @ 1750 p/min

Dünaamika
suurim kiirus: 221 km/h
0–100 km/h: 8,5 s

Kütusekulu
linnas: 11,0 l/ 100 km
maanteel: 6,4 l/ 100 km
keskmine: 8,1 l/ 100 km
CO2 g/km: 189

Mõõdud
pikkus: 4772 mm
laius: 1884 mm
kõrgus: 1660 mm
teljevahe: 2850 mm

Ford S-Maxi hind algab
377 600 kroonist. Proovisõiduauto hind 466 900 krooni.