Professor: europüüdlus on kaotanud vähemalt 30 000 töökohta

«Kui nüüd kõik need pingutused luhta lähevad, siis see on kohutav löök tegelikult,» lausus ta. «Seetõttu ma väga loodan, et Euroopa Komisjonis mõistetakse selle [Eesti euroalaga ühinemise] otsuse väga suurt tähtsust Eesti ühiskonna vaimsele ja hingelisele seisundile.»

Euro ei too investeeringuid

Samas ei arva Reiljan, et euro kasutuselevõtt Eestile iseenesest otseselt midagi annaks. «Kõik need jutud investorite siiatulekust on suhteliselt asjatundmatud, sest eksportival investoril ei oleks midagi karta ning need, kes meie turgusid on tahtnud üle võtta, need on turud juba ammu üle võtnud ja veavad siit usinalt kasumeid välja,» selgitas ta.

Euroga ühinemise kasu Eestile tuleneb Reiljani meelest põhiliselt sellest, et saame oma jäigast rahasüsteemist lahti. Valuutakomitee süsteem on tema sõnul kõige jäigem rahasüsteem, mis üldse maailmas kunagi välja on mõeldud.

Pärast euroalaga liitumist Eestil oma rahasüsteemi enam pole, märkis Reiljan. «Kõik need mängud meie rahvuslikust keskpangast, need on ju puhas naljanumber,» jätkas ta. «Siis on Euroopa Keskpank, kes juhib kõike seda, ja tekib küsimus, et milleks need 27 väga kõrgepalgalistega kontorit liikmesriikides, kui tegelikult neil vähimatki funktsiooni pole.»

Euroala on hea ilma süsteem

Praegu probleemide küüsis vaevleva euroala tulevik sõltub Reiljani sõnul sellest, mis majanduses juhtuma hakkab. «Euroala tore hea ilma süsteem,» lausus ta. «Kui majanduses hakkab paremini minema, siis võib väga vabalt juhtuda, et suudetakse vastuolud ületada, probleemid lahendada ning edasi minna. Aga kui majanduses läheb edasi halvasti, /.../, siis probleemid kujunevad suureks ja me ei tea, mis sellest asjast välja tuleb.»

«Kui EL tahab olla EL, siis pole küsimus mitte üksikute, vaid kõigi kohustuste täitmises,» vastas Reiljan küsimusele, mida tuleks ette võtta eelarvepuudujäägi kriteeriumit jämedalt rikkuvate liikmesriikidega nagu näiteks Kreeka. «ELi liikmesriigid on alla kirjutanud paljudele hartadele, näiteks sotsiaalhartale, mida peaks täitma,» tuletas ta meelde.

«Eestis me oma tulumaksu süsteemiga püüame teistele veidikene ära teha ja oma sotsiaalkohustusi täidame kas piiripealselt või ei täida tegelikult ning jällegi tekitame teistele konkurentsiprobleeme,» märkis Reiljan. «Sellistes tingimustes ega meil pole ka midagi öelda, kui teised rikuvad kas või otseselt reegleid.»

Tugevad teevad nagu alati

«Endast tugevamale on ka raske midagi öelda,» lisas ta. «Kuidas sa ikka lähed näiteks sakslastele või prantslastele ütlema, et kallid sõbrad, te ei täida ju tegelikult reegleid. Viisakalt öeldes, meid ei lastaks siis edaspidi uksest sissegi.»

«ELi probleem seisneb selles, et täitmaks kõiki neid võetud kohustusi, peaks EL olema tõepoolest Euroopa Ühendriigid või Euroopa Nõukogude Liit,» lausus Reiljan.

Pärast seda kui turud avati, on tema sõnul aga ka suurriigid kaotanud erilise huvi Euroopa retoorika vastu. «Neile oli tarvis, et turud lahti oleks, et nende võimsad ettevõtted oma kaupadega vabalt turule pääseksid, siis on neil võim ja raha käes, edasi tulevad nad ise ka suurepäraselt toime siin maailmas,» arvas Reiljan.

«EL on parem lahendus kui see, et kõik omaette sibliksid, kuid loomulikult pole seal ideaalist lõhnagi,» tõdes ta. «Kui hakata uurima konkreetseid küsimusi ja valdkondi, siis tugevamad teevad nõrgematega nagu tugevamad on alati nõrgematega teinud.»