Eesti europüüdlustele koidab tõehetk

Komisjoni konvergentsiraportist selgub, kas kriisi tingimustes kulude kärpimisega tõsist vaeva näinud Eesti vastab euro­tsooni sissepääsureeglitele ehk siis kas me täidame Maastrichti kriteeriume.

Riigieelarve puudujääk peab olema vähem kui kolm protsenti ja riigivõlg kuni 60 protsenti sisemajanduse kogutoodangust ning hinnad peavad olema kontrolli all. Need on meie jaoks kolm olulisemat reeglit, mille täitmisega peaksime olema hakkama saanud.

Küsimus on vaid selles, kas nende täitmisest piisab, sest viimasel ajal on üha rohkem kerkinud kahtlusi, kas Eesti suudab neid kriteeriume ka edaspidi täita, ja veelgi enam, kas ühte suhteliselt vaest Ida-Euroopa riiki praeguses kriisis vaevlevasse 16-liikmelisse seltskonda täienduseks soovitakse ehk siis euroukse paotamine on hoopis poliitiline otsus.

Rahandusminister Jürgen Ligi sõnul tundub mõeldamatu, et reeglite täitmist ei tunnustata, sel ajal kui eurotsoon ise rikkumistega nii valusalt võitleb.

Brüsseli koridorides inimestega rääkides on viimase kahe päeva jooksul kõlama jäänud sama mõte: reeglite täitmine toob püüdlikule väikeriigile euro. Uudis­teagentuur Bloomberg vahendas eile Euroopa Komisjoni presidendi José Manuel Barroso kinnitust, et Eesti suure tõenäosusega liitub eurotsooniga.

Veel eelmisel nädalal euro­tsooni laienemise mõttekuse üle mõttevahetuse tunnistamisega segadust tekitanud Euroopa Komisjoni majandus- ja rahandusvoliniku Olli Rehni pressiesindaja kinnitas, et Eesti rahandusseis on tugev.

«Euroopas on kaks riiki, kellel ei ole liiga suure eelarvepuudujäägiga probleeme, need on Rootsi ja Eesti,» ütles Amadeu Altafaj i Tardio. «See on kõnekas fakt.»

Ka teised Rehni kabineti liikmed kinnitasid eravestlustes, et komisjon lähtub oma hinnangus Maastrichti kriteeriumidest. Samuti seda, et kartustel, nagu püütaks sissepääsuks veel lisatingimusi seada, ei ole alust ja poole mängu pealt reegleid ei muudeta. Seda enam, et pea olematu võlakoormaga riiki ei ole põhjust eemale tõrjuda.

Euroopa Keskpanga mõjukas majandusanalüütik Jürgen Stark on öelnud, et riigid, kelle sisemajanduse kogutoodang on väike, ei sobi eurotsooni.

Seevastu Euroopa Komisjoni ametnikud kinnitavad, et praegusel segasel ja raskel ajal, mil eurotsooni liikmetel on finantsdistsipliiniga tõsiseid probleeme, on ühte edulugu ja musternäidist hädasti tarvis.
«Eurotsooni liikmesriigid oleks õnnelikud, kui keegi tahab meiega liituda ja abipaketi kulusid jagada,» tunnistas majanduspoliitikaga tegeleva mõttekoja analüütik.

Autor külastab Brüsselit Euroopa Ajakirjanduskeskuse kulul.

Arvamused

Mart Sõrg
Eesti Panga nõukogu endine esimees:

Positiivne lähenemisaruanne ei tähenda veel liitumisotsust. Ees ootab veel mitu etappi enne lõplikku otsust. Kui lähenemisaruanne on positiivne, on euro tuleku tõenäosus kasvanud üle 50 protsendi.

Sajaprotsendiliseks läheb liitumise tõenäosus juulis, aga vahepeal võib veel palju juhtuda. Finantsturgude valulik reaktsioon Kreeka ja Portugali olukorrale võib meile takistuseks saada. Mõnes euroriigis pole ka otsustajad täiesti kindlad, kas praeguses ebakindlas olukorras peaks eurotsooni laiendama. Lisaks Maastrichti kriteeriumidele on tähtis ka jätkusuutlikkuse nõue.

Meil on põhjust rõõmustada, aga pole veel põhjust šampust juua, sest viimane takistus pole veel ületatud.

Hugo Osula
Sebe nõukogu esimees:

Eesti on tihedalt seotud Soome ja Rootsi majandusega. Euro tulek annab uue impulsi meie majanduskoostööle lähemate naabritega, seda nii teenuste müügil, partner­suhete arendamisel kui ka tulevaste investeeringute osas.

Selles ei ole kahtlust, et usaldus meie vastu kasvab. Eriti teenuste ekspordil on usaldus toimiva rahasüsteemi vastu tähtis – igapäevaseid ärisuhteid ja arveldusi on lihtsam koostada.

Samas sõltub meie edu endiselt efektiivsusest. Kui euroga kaasneb meie hinnataseme tõus, tootmise ja teenuste pakkumise efektiivsuse kahanemine, siis ei päästa eurole üleminek meie riigis mitte midagi.