Eesti on välisinvesteeringute edetabelis 22. kohal (31)

JaanusTT : Sloveenia ja Slovakkia asuvad edetabeli lõpus. Mis siis sellest, kuulen küsimas?
Need kaks riiki on juba euro kasutusele võtnud.;)

EURO TOOB VÄLISINVESTEERINGUD RIIKI! NII ÜTLEVAD EURO KASUTUSELEVÕTU POOLDAJAD.

RR : Kuhu meil enam areneda. Me upume välisinvesteeringute all :) Arvata on, et see "investeering" mis siia tehti kajastub laenuraha all.

investor ,mahhinaator : kui rootsi pank annab Juhanile korterijaoks laenu
on see ju ka vális "investeering" praku kogu kasum
sellest láheb rootsi???

name : Investeerimine on tegevus, mille käigus kulutatakse 1 ühik raha selleks et palju raha tagasi viia. Välisinvesteeringute alla lähevad ka välisfondide poolt ostetavad Eesti aktsiad... ja teada on, et neil on rohkem infot kui Eesti erainvestoriltel. Välisinvesteeringute üle peaks veel arutlema - millised, mil määral, millise kohaliku osalisusega jne. Ei maksa loota et need välisinvesteeringud meid rikkaks teevad.

Rahajõgi : voolab siis eestist aina kiiremini välja!

Lugeja : Oleks mina soomlasest või rootslasest ärimees tooks kõik enda ärid siia, siin hea odav tööjõud ,toimivat a/ü ei ole ja millegi eest vastutama ei pea, Venemaa ka lähedal oma suure turuga.Tõsta hindasi palju tahad, rahvas on harjunud maksma jne. Miks ka mitte.
Kui see on riigi eesmärk ,et oleks ainult investeeringud, siis on see riigil hästi õnnestunud

22 kohal? : SKP/ maailmamajanduse kogutoodang= 22 koht 141 riigi edetabelis? Sellisel juhul peaksime ELis juba vähemalt kolmandal kohal olema.

UNO : miks Luxemburg on nr1 sellepärast et on nr1 rahapesu katel ,kui eurole üle mindi siis igasugu pätid olid isegi luxemburgi ümbruse bensiinjaamade peldikud okupeerinud lootuses et keegi härrasmees oma dollarikohvriga tuleb pissile et seal ta oimetuks lüüa.IRWed

Lugejale : See soomlasest või rootslasest ärimees maksab ka palka, mille eest võetakse laene ja liisitakse autosid. Kui see ei meeldi, siis palun, alusta oma äriga ning teeni palju süda lustib.

Pealegi, see raha, mis saadi oma kasumis äride, Saaremaa-talude, Tallinna kesklinnakorterite, metsamaa müümise eest välismaalastele, peaks ju idee kohaselt ringlema Eestis?!

Ja kui selle eest on ostetud hoopis autosid, telekaid ja muud importkraami, mis viib raha Eestist välja, siis on süüdi need ostjad, mitte müüjad, kes seda kraami Eestisse toovad. Lollidelt ongi vaja raha ära võtta!

kommarid ahju : Eesti on täielik banaania investorile kus Euroopa sotsiaalharta ei ole kinnitatud ja kus puuduvad tugevad ametiühingud.Rahvas on ka orjaks tehtud ja mahamüüdud rehvormi ja irl kommunistide poolt.Täielik paradiis kus raha teenida ja siis siit välja viia.

fuuria : Kohal,kus me kolm aastat tagasi olime,on praegu Kongo.Mida meil tehti,kui olime seal,kus Kongo-räägiti 15 aastaga 5 rikkama riigi sekka minemisest! Kumb on suurem banaanivabariik?

Lugeja : Lugejale : See soomlasest või rootslasest ärimees maksab ka palka, mille eest võetakse laene ja liisitakse autosid. Kui see ei meeldi, siis palun, alusta oma äriga ning teeni palju süda lustib.

Maksab ta jah palkasi ,millest laene saab jne.Huvitav, siin ta maksab tavatöötajale kassas 320 EUR ,aga soomes alla 1000 EUR-i kuidagi ei saa kuigi toiduained enamasti sama hinnatasemega kui siin kohati isegi odavam. Sama lugu on liini taga töötavate inimestega.
Palju on siia toodud neid kõrgepalgalisi töökohti, mitte eriti.

vana arm : Alates sellest ajast kui eestimaa sakslane Plettenberg 1507 aastal eestlastelt relvakandmise õiguse ära võttis ,muutusimegiteise sordi rahvuseks ja meil kehtib tänaseni Vana Liivimaa õigus ,kus iga muu rahvuse esindala on eestlaste,liivlaste ja lätlaste isand ja peremees. Mats pole kunagi uhke mees olnud ja kõnnib ka täna ringi müts näpus ja pea norus.

Lugejale : Oma oskuste- ja haridustaset peame me ikka ise tõstma, mitte Soome või Rootsi ärimehed või riigid. Kui me tahame oma tootlikust tõsta, siis peavad meie enda oskused vastama nendele nõuetele, et oma töö eest kõrgemat palka nõuda.

Ega see, kui palju keegi jõuab ühes või teises riigis labidaga mulda visata, ei näita tööviljakuse taset. Tööviljakuse taset näitab see, kui 100 labidamehe asemele on pandud tööle 1 ekskavaatorijuht, või veelgi enam, täielikult automatiseeritud kaevanduse tehnika insener, kelle programmeeritavad seadmed teevad ära 10 ekskavaatori töö. Ehk üks mees on väärt tuhandet varasemat. Kui kogu ühiskond on saavutanud sellise tööviljakuse, siis hakkab ühiskonna üldise jõukuse tõus ka väiksemate sissetulekutega inimeste sissetulekutes kajastuma. Olenemata nende töö mahust või panusest.

Kõik räägivad inflatsioonist, kui palju hinnad on viimase 20 aastaga tõusnud. Vaataks vahelduseks ka kui palju on palgad selle aja jooksul tõusnud? Kas me nõukaaegse tehnoloogiaga jõuaks samapalju tööd teha? Tutkit, seltsimees!

Viimasele : Kuule ära on tüüdanud see jutt juba oskuste- ja haridustasemest.
Kuidas see rumal eestimaalane läheb 80 km eemale sama tasemega ja sama erialale saab järsku targaks, töötegijaks kellele kannatab maksta kohe 3 korda rohkem palka sama töö eest mis ta siin eestimaal tegi ?
Sa kirjutad siin ekskavaatorijuhtimisest, siis on ka sellel ametimehel teine hind kui Soomes kuigi töömaht ja haridus sama, sama ka labidamehel.
See ,et ettevõtja kasutab tehnika asemel labidameest ei ole ikka kinni meie lihtsa töötaja hariduses vaid ikka tööandja hariduses kinni.

Lugejale : Saa aru, et kogu ühiskonna tööviljakus peab olema samal tasemel. Ma tõin lihtsalt ühe näite ühest väga kitsast valdkonnast. Akumuleeri nüüd kõik sellised näited terveks ühiskonnaks kokku, siis saad sa aru, kui suur on erinevus madala oskusteabega low-tech ühiskonna tootlikkusel ja kõrge oskusteabega high-tech ühiskonnal.

Pealegi, kõigis arenenud riikides saadakse suurimad tulud hoopis finantstegevusest, mis voolab kasumina riiki sisse, mitte enam tööstusekspordist. See kasvatab riigi sissetulekuid ja riigi kodanike üldist sissetulekutaset. Meie teeme alles säästmisel ja investeerimisel esimesi lapsesamme, sellel teel et see hakkaks kunagi meie inimestele korralikku raha sisse tooma ning sellega ka nende jõukust kasvatama. Pensionikindlustus on kõige algelisem viis selleks. Peale seda hakkavad kasvama ka lihttööliste palgad, sest neile ollakse nõus nende teenuse eest rohkem maksma. Mida keerulisem on teenus, seda rohkem võib ka palka küsida.

Lugeja : Viimasele.
Ütle mulle mis on keeruline teenus ja kellele? Muidugi keeruline teenus on see mida sina ei valda ja ei oska, see aga ei tähenda ,et palk peaks väike olema.Iga eriala on raske ja kulutusi nõudev ,et ennast taastoota ja kulutused tasa teha õpitule.
Labidamehe amet tundub ka lihtne olev ,aga vaata kui palju energiat see vajab ,et sa suudaksid ka homme labidat liigutada.
Jõukad riigid on ikka need kellel on loodusvarad ja sealt tulenev tootmine, mitte ainult vahendamine.

seniil : Väliskapitali juurdevool loomulikult mingi segamatu õndsus pole, sel on mitmeid negatiivseid momente. Aga...

Uute firmade ja töökohtade loomine nõuab värske raha juurdevoolu. Isegi olemasolevate töökohtade säilitamine nõuab seda, kuigi on odavam. Kui värsket raha ikka juurde ei tule või tuleb liiga vähe, hakkavad töökohad kaduma.

Kust seda värseket raha võetakse?

Loomulik allikas on tegutsevate firmade kasum. Aga masu ajal pole paljud firmad kasumit teeninud. Mõned on, teised kulutavad vana rasva, kuni jätkub, aga mõned lõpetavad töö ja vallandavad töölised.

Teine allikas on eraisikute säästud ja hoiused. Pankades ja sukasäärtes.

Kolmas - väliskapitali juurdevool.

Nii et kui väliskapital teile kohe üldse ei meeldi - siis tuulutage oma pangahoiuse- või sukasääremiljoneid, investeerige need mingisse firmasse. Või tehke nendega ise uus firma.
Ah et ei ole neid miljoneid sukasääres ega hoiusel? Siis paluge, et teie palka vähendataks, nii et peremees saaks rohkem kasumit teenida. Ei meeldi? (Ega seniil arvagi, et peaks meeldima, see ongi ebanormaalne, aga masu ajal seda kohati isegi praktiseeriti.)

Aga kui ühte ei saa ja teine ei meeldi - siis jääbki ju üle ainult väliskapitali sissevoolule loota.

Lugejale : Saa nüüd ometigi aru, et mulle ei ole enam ei ühte ega kümmet labidameest tarvis, kui ma saan juhiga ekskavaatoriga sama augu kaevatud kümneid kordi kiiremini. Minu jaoks on oluline töö jõudlus, mitte sotsiaalabiteenuse pakkumine. Kui mul on aega oodata (aeg on raha, teatavasti) ja see tuleb odavam, siis ma palkan enesele 10 labidameest. Kui mul seda aega ei ole, sest see maksab rohkem kui ootamine, siis ma palkan endisest õppimishimulisest labidamehest juhiga ekskavaatori ning jätan need 9 ülejäänud labidameest üldse ilma tööta. Seeeest paneb see üks ekskavaatorijuht taskusse 4-5 oma endise kolleegi palga.

See ongi tööviljakuse kasv reaalnumbrites. Kes tahab odavat tööd teha, see tehku. Keelata kedagi ei saa, lihtsalt vajadus odava kvalifitseerimata tööjõu järgi väheneb iga päevaga.

Janno : Sennili jutt ei vasta tõele. Kui firma saab kasumit, siis raha süsteemi juurde ei tule. Raha ei tule juurde ka säästudest ja hoiustest, see on ka olemasoleva raha kasutamine.
Raha tuleb süsteemi juurde, kui kommertspank väljastab laenu. Raha tuleb süsteemi juurde, kui riik neto ekspordib midagi. Raha tuleb süsteemi juurde, kui välismaailm investeerib Eestisse.
Loogika, et teie palga vähendamisega tuleb raha süsteemi juurde, on vale. Raha võib sattuda erinevate omanike kätte, kuid juurde teda sellepärast ei tule.

seniil : Nojah. Mitte süsteemi muidugi. Vaid sellesse süsteemi ossa, mis töökohti säilitab ja loob.
Palgavähendamisega tulebki sinna süsteemi ossa raha juurde, aga muu süsteemi arvel ja pikapeale annab see tagasilöögi.
Aga kasum on definitsiooni järgi värske raha. Kui äritegevus ainult olemasoleva raha tagasi toob, siis kasumit ju ei teenita?

lalalala : välisinvesteeringus 22kohal
SKT (sisemajandusekogutoodangust) 105kohal

ei viitsi : see aruanne hullem kui EMOR või Paaveli oma.

Janno : Palgavähendamine on sama mõttekas nagu raha säästmine makromajanduslikult.
Kui Seniil hakkab iga nädal säästma, tarbimist vähendades, siis tema tarbimise vähendamine tähendab kellegile sissetuleku kaotust. Kui Seniil säästab 1000 krooni, siis keegi teine kaotab täpselt sama palju oma säästudest. Tegelikkuses isegi rohkem, kuna 1000 Seniili säästsid, siis teatud inimesed kaotasid töökohad.
Tegelikkuses saavad kogusäästud majanduses kasvada ainult läbi uute investeeringute. Uued seadmed, uued masinad, uued majad jne... Kui ostad olemasoleva raha eest aktsiaid, siis teatud finantsvara vahetab omanikku ja investeeringud, ehk säästud majanduses selle arvelt ei suurene. Seega investeeringuteks ei tohi valitsus inimesi säästma õhutada(sellel puudub igasugune mõte), vaid selleks tuleb luua investeerimissõbralik keskkond. Pangalaenuga finantseeritakse investeeringuid, sellest tekivad säästud.

"Kui äritegevus ainult olemasoleva raha tagasi toob, siis kasumit ju ei teenita?"

Võidakse teenida küll, kui rääkida olemasolevast rahast süsteemis. Tootmisesse suunatavad sisendid peavad väiksemad olema, kui väljundid. Töölised töötavad tehastes ja saavad palka kasumi võrra vähem-ostavad kõik toodangu ära. Tootmise omanik kulutab täpselt samuti oma kasumi, raha hulk võib majanduses konstantne olla.
Pakkumine ei loo nõudlust siis, kui osa säästetakse.
"Säästmine" pole tegelikult sugugi nii püha tegevus nagu üldiselt arvatakse. Laenamine ja kulutamine7tarbimine pole sugugi nii saatanast nagu üldiselt arvatakse.

Jannole : No pangad saavad sõnast "säästmine" omamoodi aru. See ei ole mitte raha sukasäärde korjamine, vaid pangas säästuhoiusele panek, mis toodab selle omanikule intresse ning laseb pangal seda raha teatud tingimustel ning garantiide olemasolul panga investeeringuteks kasutada. See on "säästmine".

Sukasääre raha väärtus väheneb inflatsiooni tõttu pidevalt ning kätte jääb vähem väärtust.