Elering valmistub gaasitorustikku üle võtma (47)

Majandusministeerium on varade ametlikule väärtusele toetudes leidnud, et Eesti Gaasi ülekandetorud ehk jämedamad torud, mille abil maagaasi maakonnast maakonda transporditakse, maksavad 600–700 miljonit krooni. Postimeest nõustanud allikad aga märkisid, et nii odavalt torustikku tõenäoliselt osta ei õnnestu, tegu on alghinnaga.

Valitsus tahab tagasiostu teha mullu loodud elektripõhivõrgu ettevõtte Elering vahendusel. Seaduslik raam luuakse taasriigistamisele aga riigikokku tagasi saadetud monopolide ohjeldamise seaduse täiendusettepanekute abil.

Eesti Gaasi juhatuse liikme Raul Kotovi hinnangul maksab firma gaasitorustik neli-viis miljardit krooni. See on siis kogu firma omanduses olev gaasivõrk alates ülekandetorudest ja lõpetades iga majapidamiseni minevate torudega.

Viimast riik siiski osta ei kavatse, jättes nagu elektri puhulgi gaasijaotusvõrgud eraettevõtjaile. «600 miljoniga ei müü keegi neid torusid,» lausus Kotov.

Valitsuse laual on Eesti Gaasi jaotusvõrgu väljaostmise kava olnud juba mõnda aega. Asjasse pühendatud pole tahtnud sellest avalikult rääkida, üheks põhjuseks ka teema poliitiline tundlikkus, sest Eesti Gaasi suuromanik Soome Fortumi ja Saksamaa Ruhrgasi kõrval on Venemaa Gazprom.
Peaminister Andrus Ansip käis eelmisel nädalal valitsuse pressikonverentsil avalikult välja valitsuse kava taasriigistada Eesti Gaasi põhivõrk.

«Ka Eesti peaks ülekandevõrkude eraldamise ära tegema,» ütles valitsusjuht, võrreldes Eestit ja Leedut. «Eesti puhul on loodusliku gaasi tarbimise osatähtsus meie primaarenergia bilansis kaunis väike. Kuid me ei saa rahulduda pelgalt selle teadmisega, et kogu gaas, mis Eestis tarbitakse, looduslik gaas, see tuleb ühelt tarnijalt, Gazpromilt.»

Ansip märkis, et asjaga on kiire. «Mida varem, seda parem,» ütles ta.
«See kipub olema poliitikute emotsionaalne otsus lootuses teenida plusspunkte, kui saavad öelda, et tegutsevad Venemaa või Gazpromi vastu,» kommenteeris Kotov.
Peaministri rutakus pani ebamugavasse olukorda ametnikud, kes alles kavatsesid alustada sellekohaseid kõnelusi Eesti Gaasiga.

«Läbirääkimisi ei ole peetud. Päris ausalt öeldes, valitsus ega majandusministeerium ei ole ühtegi sõna öelnud, et meil on selline mõte, arutame asja,» ütles Kotov. «Järelikult meist ei peeta lugu, kui valitsus ei pea vajalikuks meiega arutada.»

Kotov lisas, et ei mõista valitsuse soovi matta miljardeid gaasivõrku. Eesti Gaasi juhatuse liige märkis, et valitsust võib tagant sundida veeldatud maagaasi ehk LNG terminali rajada soovivate ärimeeste surve, kes loodavad riigistatud maagaasi põhivõrgule hõlpsamini ligi pääseda.
Eestis on arendusjärgus kaks LNG terminali: Paldiskis ja Muugal. Samas on teada, et Baltimaadesse mahub vähese tarbimise tõttu vaid üks terminal.

Veeldatud maagaasi äri maailmas kasvab, hoogu annavad sellele ka kildagaasi tootmise kavatsused Poolas ja Rootsis.

Eleringi juht Taavi Veskimägi märkis, et mitmes Euroopa riigis valitseb elektri ja gaasi põhivõrke üks ja sama ettevõte. Ta peab õigeks samasugust asjade korraldust ka Eestis.

Veskimägi möönis, et võidujooksus LNG terminali rajamise nimel võib Eesti jääda alla Leedule. Üheks põhjuseks on Leedu paremad eeldused tänu kavale luua iseseisev maagaasi ülekandesüsteemi haldur.

«Peaksime ise efektiivselt tegutsema. Energiajulgeoleku seisukohalt pole suurt vahet, kas terminal asub Leedus või Eestis, kuid Eesti majandusele oleks kasulik, kui terminal asuks siin,» ütles Eleringi juht.
 

Eesti Gaas

•    Eesti Gaasi omanikud on Gazprom 37, E.ON Ruhrgas AG 33,66, Fortum 17,72, Itera Latvija 9,85 ja väikeaktsionärid 1,75 protsendiga.
•    Eesti Gaas maksis tänavu omanikele dividende 99 miljonit krooni. Ettevõtte käive oli mullu 2,7 miljardit krooni, kasum 148 miljonit krooni.
Allikas: PM