Euro stardipakettide vastu tunnevad huvi ka välismaalased (32)

Stardipaketid on lihtsalt väikesed kilepakendid uute Eesti euromüntidega, mis hakkavad ametlikult rahana kehtima 1. jaanuarist 2011.

Eesti Panga sularaha- ja turvaosakonna juhataja Rait Roosve ütles, et stardipakette valmistatakse vähemalt pool miljonit ehk ligikaudu üks pakett iga Eesti leibkonna kohta.
Üks pakett sisaldab 41 euromünti, mille seas on kõik müntide nimiväärtused.

Müntide nominaalne koguväärtus on 12,79 eurot ehk 200 Eesti krooni ja 12 senti. Müüma hakatakse neid 200 krooni eest. Pakette saab osta kindlasti kommertspankadest, ilmselt ka postkontoritest, kuid nende vahendamise vastu on huvi tundnud ka näiteks kioski- ja tanklaketid.

Eesti Pank kehtestab ka limiidi, et iga ostja võib omandada kuni viis stardipaketti. Ranget kontrolli selle üle ei tehta, st ostja võib näiteks uuesti järjekorda asuda ja teist korda viis paketti omandada, kuid niisugune limiit peab keskpanga hinnangul ära hoidma ebamõistlike koguste kokkuostmist.

Roosve sõnul on Eesti Panga poole juba pöördunud mitmed välismaised huvilised, kes sooviksid ka Eesti euromüntide stardipakette omandada. Suurimat kogust soovib üks Singapuri ettevõte, kes tundis huvi miljoni paketi vastu.

«Küsimus on selles, et stardipakette valmistatakse ainult tänavu ja rohkem neid juurde ei tehta,» märkis ta.

Stardipaketid annavad Eesti Panga osakonnajuhataja kinnitusel võimaluse jaotada elanikkonnale juba enne 1. jaanuari €-päeva vahetusraha uutes müntides.

Roosve tunnistas samas, et paberraha asendumine raharingluses müntidega on euro käibeletuleku üks negatiivsemaid aspekte. Müntide osakaal ringluses kasvab euroga olulisel määral, sest euromüntidega asenduvad nii 2-, 5-, 10-, 25- ja osaliselt ka 50-kroonine pangatäht.

«Münt on tülikas, raske, koliseb, teda pole lihtne vaadata,» loetles ta. «Tegu pole modernse maksevahendiga, vaid mündist kõneldakse kui feodaalsest reliktist.»

Enne stardipakettide müüki korraldab riik ka kampaania vanade müntide kokkukogumiseks. See tuleb oktoobris ja novembris, kui pangad võtavad münte vastu ilma teenustasuta.

Mündid tuleb üle lugeda kas iseteeninduslikus lugemismasinas või anda tellerile lihtsalt kinnises kotis, mille pank ise mõne nädala jooksul üle loeb ja summa inimese kontole kannab.

Eesti Panga andmeil on riigis praegu ringlemas ligi 457 miljonit münti, koguväärtuses ligi 155 miljonit krooni. Iga Eesti elaniku kohta on ringluses 341 münti, tükiliselt enim on 20-sendiseid ja 10-sendiseid.